Väljumine Eestist ja teekond Moskvasse 16.oktoober 2108

Ja nii see algas. Kell on 13.30 ja istun Viljandi - Tallinna rongis. Kuldkollane sügisilm soosib igati reisi algust. Päike paistab ja kütab nii keha kui vaimu. Rongis on õnneks veel vaikne, reisijaid ei ole täna kuigi palju. Teen prooviks sissekande e- päevikusse. Telefoniga. Tähed on väikesed ja näpud on suured. Olenemata sellest, et järjest parandan vigu, jääb palju ka kindlasti esmapilgul märkamata.

Viljandi-Tallinn 16.10.18

Enne minekut sai veel poest üht ja teist kaasa haaratud. Ei tea ju kuidas rongis söögiga lood on. Restoranvagun kirjade järgi eksisteeib, kuid kas seal peale kiirnuudlite ja tee ka midagi muud on, seda veel ei tea. Alati peab valmis olema hullemaks. Siis on tore, kui avastad, (Kärevere) et tegelikult saad peaaegu ilma rahata kalamarja ja konjakit.

Sõber Siim laadis eile mulle telefoni mitu e-raamatut. (Taikse). Paberkandjal sai kaasa pakitud 

A. Gailiti Ekke Moor.

Rong Fellin, mis viib mind Tallinna

Jõuan Türile. Väike puhkus näppudele ja silmadele. Jätkan Tallinnast. 

Märkamatult saabus Tallinn. 

Kõrval rööbastel ootas veel vaikiv, kuid kannatamatu ja stardivalmis raudruun reisiks Moskvasse. 

Järgmise väljumiseni oli aega veidi üle tunni. Kohtusin jaamas veel sõber Vahuriga, et teha kiire lõuna ja rääkida veel rääkimata lood. 

Lootsin leida veel oma seljakotile meie lipuvärvides märgi, kuid lootuseks see jäigi. Külmkapimagneteid võid hankida milliseid aga süda soovib, kuid märke.....

No ju siis peab nii olema. Kurb.

kõrvuti Viljandi-Tallinn ja Tallinn-Moskva rong

Vedur, mis viib mind Moskvasse

Nüüd rongile ja minema. Ilm on tõesti kaunis. Soe, päikeseline ja igati soosiv, et võtta ette teekond teadmatusse. Vagunisaatja oli tore ja lahke venelanna. Vagun puhas ja saatjaks vaguneist kostev meeldiv ning rahulik meloodia. Isegi süüa anti. Hakklihaga täidetud pannkoogid, jogurt, saiake, mahl, vesi ja šokolaad. Tee ja kohv priilt saadaval kogu reisi vältel. Mis oskad hing veel elult tahta.

Reisijaid on vähe. Neljases kupees oleme kahekesi ühe Eestis töötava vene härrasmehega, kelle pere elab Moskvas. Igatahes sümpaatne mees. Rong on iseenesest ka lühike. Koos restoranvaguniga  on  kokku viis vagunit.

Nüüd jääb oodata ainult veel piiripunkti. Loodetavasti sujub seal ka kõik kenasti ja viperusteta. Passid igatahes korjati vahepeal ära, kuid tagastati mingi lipikuga. Ju on vaja hakata uurima, mis sellega tegema peab. Vene härra igatahes sellist lipikut ei saanud. 

Ja siis muidugi restoranvagun. 

Mis reis see on, kui kalamari ja konjak pole laual.
Jah, vigade parandus. Priilt on paraku terve reisi vältel kuum vesi. Lahustuv kohv maksab siiski 30 rubla. Ehk minu arvutuste kohaselt umbes 40 senti.

Veekeetja