Krasnojarsk 24.10.2018

Krasnojarski üks sümboleid, Kommunaalsild (kujutatud ka 10 rublasel rahatähe)

Krasnojarsk . Ida-Siberis Jenissei jõe ülemjooksul asuv suurlinn.

Rongisõit Novosibirskist Krasnojarskisse kestis veidi enam kui 12 tundi. Kuna sõit oli öösel, siis peale magamise erilist meenutada ei ole. Hommikul kohale jõudes olid ilmaolud võrreldes eelmise päevaga muutunud veidi paremaks. Temperatuur oli küll -1 ja oli tuuline ning maad kattis kerge lumi, kuid pigem võis rahule jääda, sest puudus lõikavalat külm tuul. Kahjuks oli ilm pilves ja kaugele eriti ei näinud. Eemal asuvad mäetipud hakkasid alles enne äraminekut ennast vähehaaval näitama.

Tundus, et kogu linn oli remondis. Alustades vaksalihoone, perroonide, tänavate ja lõpetades kõiksuguste vaatamisväärsustega. Igal pool olid tellingud ja üles kaevatud teed ning tänavad. Iseenesest täiesti mõistetav, sest turismihooaeg oli kaugelt juba läbi ja millal siis veel ettevalmistusi uueks hooajaks teha, kui mitte sügisel ja talvel.

Sellest hoolimata käisin (kahjuks juba suletud) lõbustuspargis, kus asub näiteks Venemaa esimene lasteraudtee. Veel vaatasin üle Kommunaalsilla (avatud 1961), mis omal ajal oli pikim sild Aasias ja kujutatud 10 rublasel rahatähel. Juhuse tahtel sattusin Jenissei spordiparki mis on tohutult suur rahvaspordipark linnasüdames Jenissei jõe ääres või isegi, et nagu väikesel saarel. Ja muuseas väga populaarne. Isegi sellisel külmal ajal olid paljud kohalikud tulnud tegelema tervisespordiga. Nende seas nii noori, kui vanu. Seal olid tänavad laiemad, kui mõned sõiduteed. Ilusti jaotatud jalgratturite ja jalakäiate (jooksjate) vahel. Lisaks veel mitmel pool erinevad masinad jõutreeningute jaoks ning loomulikult lasteaalad. Päris äge.

Veel jäid meelde korrastatud jõeääred, kus on suvel kindlasti erinevad atraktsioonid ja söögikohad.

Usun, et suvel on Krasnojarsk turistide seas väga populaarne ja kindlasti tahaksin sinna uuesti minna. Kuna tegemist on vana linnaga, siis on see ka arhitektuuriliselt kena. Ja kui nad kõik need poolikud projektid/objektid, mis minu külaskäigu ajal remondis olid, korda teevad, siis võib arvata, et tegemist on igati uhke linnaga.

Kuna ilm oli sompus, siis fotodelt ilmselt õiget ettekujutust ei saa, kuid seal olles mõjus see linn kuidagi positiivselt ja rahulikult. Isegi liiklus oli rahulikum kui seni muudes külastatud linnades.

Rong Irkutskisse väljus veidi peale viit õhtul . Hakkas juba hämarduma ja minule täpselt paras, et põgus linna külastus lõppenuks lugeda.