Novosibirsk 23.10.2018

Vaade Novosibirski vaksalihoonele

Novosibirsk - 1893 aastal transsiberi raudtee ja Obi jõe ristumiskohta asutatud linn. Algselt kandis nime Novo-Nikolajevsk (keiser Nikolai II järgi). Hetkel elanike arvult suuruselt Venemaa kolmas linn.

Jõudes õhtul Maslyaninost tagasi, ootas mind ebameeldivalt külm ja talvine ilm. Päeval ca 150 km eemal ei osanud sellist pööret oodata. Temperatuur oli küll ainult -1, kuid lõikav külm tuul ja kerge lumetuisk tegid olukorra ebameeldivaks.

Õnneks olin teel tagasi broneerinud endale raudteejaama lähedale hotellitoa ja nüüd oli see vaid vaja leida. Kerge seiklemise järel see ka õnnestus. Minu üllatuseks oli hotell oma hinna kohta ülihea. Mugav, puhas ja kaasaegne. Julgen soovitada, hind 25.- / öö, arvestades, et tegemist on Venemaa suurlinnaga, siis väga mõistlik. Nimeks Hotel N.

Õhtusöögi hankisin kohalikust poest. Kuna ilm oli kehv, siis jätsin linnas uitamise järgmiseks päevaks, ise lootes, et ehk läheb öö jooksul paremaks ja lubab rahulikult linnailu nautida.

Kuna hotell asus raudteejaama lähedal, rong Krasnojarski väljus alles õhtul ja hotellis lubati meelsasti mu seljakotti hoida ning valvata, siis sammusin optimistlikult linna.

Paraku minu lootused paremale ilmale ei täitunud. Oli sama vilets, kui eelmisel õhtul. Mõtlesin, et vähemalt saan mõnda muuseumit külastada, kuid oh õnnetust. Olin linnas teisipäeval, mil kõik sellised asutused on kinni. Seepärast uitasin tuisust ja külmast hoolimata nii palju kui jaksasin, kuigi suhteliselt sihitult.

Saatsin koju reisi esimesed postkaardid ja lõunat sõin juhuslikult teele jäänud meditsiinikooli sööklas.

Arvestades linna võrdlemisi tagasihoidliku vanust, oli see pigem kaasaegne. Loomulikult ei puudunud suurejooneline Lenini väljak, ooperimaja, linna- ja oblastivalitsusehooned ning RZD kontorihooned (need on igas linnas võimsamad kui miskid muud majad kokku).

Minu jaoks oli Novosibirsk pigem töölis- ja haritlaslinn. Tundus kuidagi, et kella kaheksaks ruttavad kõik tööle ja kella kuueks koju ning järgmisel päeval nii samuti. Kõik inimesed muudkui ruttasid kuhugi.

Kuigi Novsibirskis asub üks Venemaa suurimaid raudteejaamu, paistis siiski, et väga menukas turismipiirkond see ei ole.

Arvestades linnas asuvate teadusasutuste hulka on pigem peamisteks külastajateks õppejõud, üliõpilased ja muud teadusega seotud inimesed.

Kuid kindlasti on seal suvel hoopis teine olemine. Pragu ei tundunud isegi võimas Obi jõgi eriti atraktiivne.

Tagantjärgi võib öelda, et võrreldes teiste linnadega ei jätnud ta mulle erilist muljet. Aga eks palju jäi kindlasti nägemata ka.

Paar tundi enne rongi väljumist haarasin hotellist oma koti ja jätsin linnaga hüvasti. Viimased hetked tegin aega parajaks ülivõimasas vaksalihoones. See oli tõesti suurejooneline ja vägev. Vaatamisväärsus omaette.

Järgmine peatus Krasnojarsk!